Tartu Toomkikik on üks suurimaid ning ainus kahe torniga keskaegne kirik Eestis. Kirikut hakati ehitama 13. sajandil ning seda  täiendati 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid kirikutornid. Liivi sõja ajal kirik purustati ning pole sestsaadik enam kirikuna tegutsenud. Alates 2005. aasta kevadest on tornid huvilistele avatud. Lisaks kaunile vaatele, mis avaneb toomkiriku kahelt vaateplatvormilt Tartule ja selle lähiümbrusele, saavad tornide külastajad tutvuda lähemalt Vana-Liivimaa ühe silmapaistvama tellisgootikaehitisega.

Tartu tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. 2005. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tähetornis saab lisaks suurepärasele linna vaatele, uudistada  püsinäitust astronoomia ja kosmose uurimisest. 

Aastal 2013 avatud Plasku vaateplatvormilt on näha nii kesklinn, kust eristuvad Tartu raekoda ja kirikutornid, Emajõe-äärne ala ning Annelinna algus. Lisaks on katusel ka võrdluseks vaated pea sajanditagusest ajast koos olulisemate objektide lühikirjeldusega. Kõrguseks 51,3 meetrit.

Aprillikuu vältel korraldasid EMÜSI tallinnas õppivad tudengid installatsiooni “ Amfiteater.” Installatsiooni põhieesmärk oli TalTechi tudengitele tutvustada maastikuarhitektuuri ning meie eriala. 

Seoses maastikuarhitektuuri kuuga korraldasid EMÜSi Tallinna liikmed 24. aprillil õppereisi Keila-Joale ja Keilasse. Asjatundjatest õnnestus kaasa haarata maastikuarhitekt Ülle Grišakov ja dendroloog Olev Abner. Keila linna rohelust tutvustas meile abilinnapea Timo Suslov.

Hommik Keila-Joa mõisapargis algas mõnusa vihmasajuga ja kriiskava tuulega, millest loomulikult ükski meie looduslembene reisija ennast heidutada ei lasknud. Park oli sellest hoolimata imeilus oaas ning Ülle Grišakov ja Olev Abner moodustasid suurepärase sümbioosi – jalutuskäigul viidi meid kurssi nii pargidisaini, pargi ajaloo kui ka iga haruldase taimega, keda oma teekonnal kohtasime.

Mitu tundi värsket õhku ja rohelist ilu nautides möödus nagu linnutiivul ning oleks tahtnud ju veel jääda, arutleda ja imetleda. Aga ilm läks soojemaks ja kõhud muutusid tühjemaks, seega pidasime kiire lõunapausi kohalikku Keila toidukultuuri nautides ning suundusime edasi kohtuma Timo Susloviga. Kahjuks Keila linnaaednikku meil kaasata ei õnnestunud, kuid ka abilinnapea andis väga mõistliku ülevaate üldisest linna rohealade korraldusest ning jagas meiega telgitaguseid Keila jõepargi rajamisest.

Reedel, 31.03, meisterdasid tublid ja töökad I kursuse tudengid kiikede installatsiooni ehituse töötoas ilusad rohelised kiigud. Kiikede ehitamisel läksid parimad mõtted stendile. Veidi saagimist, puurimist, lihvimist ja valmis nad olidki! Materjaliks olid täispuidust lauad, nöör ja veidi värvi.

14. märtsil toimub kiikede ülespanek Eesti Maaülikooli linnaku alale.

Mängulist aprillikuud!

Aprill kui rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kuu kuulutati välja 2006. aastal Rahvusvahelise Maastikuarhitektide Liidu (IFLA) poolt. See tähendab, et eriala organisatsioonide poolt korraldatavad ülemaailmsed või lokaalsed projektid ja sündmused kulmineeruvad just aprillis. Ettevõtmise üheks eesmärgiks on avalikkuse kaasamine erinevate sündmuste, installatsioonide ja aktsioonide abil ümbritseva väliruumi analüüsi-, parendamis- ja kujundamisprotsessidesse. Eestis toimub maastikuarhitektuuri kuu tähistamine kuuendat aastat ning programmi eestvedajaks on MTÜ Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts (EMÜS). Me näeme maastikuarhitektuuri kuud väliruumi rikastava sündmusena, mis kutsub avastama, kaasa mõtlema ja looma.