Alice: "Hea võimaluse ära kasutamine"

Minu teekond EMÜSis sai alguse 3 aastat tagasi, kui asusin maaülikooli õppima maastikuarhitektuuri. Erialase tudengiorganisatsiooniga liitumine tundus oluline, sest ma nägin selles võimalust kogeda midagi rohkemat ning vajalikku, kui ainult eriala omandamine. Ma ütlesin kõigele “jah”. Liitusin, suhtlesin sealsete aktiivsete liikmetega, võtsin koosolekutest osa, abistasin ürituse korraldamisega,  kaasasin oma kursust aktiivselt osa võtma ehk kokkuvõttes tundsin huvi organisatsiooni tegemiste vastu ning tegutsesin.

Kolm kuud hiljem määrati mind infosekretäriks, olin juhatuse liige. Minu peamiseks ülesandeks oli koosolekutel protokollide kirjutamine. Ei olnud raske, kuid sain “linnukese” alles siis kirja, kui olin õppinud, kuidas tegelikult peaks viisakas eesti keeles ametlikku protokolli täitma. Lisaks muule ürituskorraldusele võtsin emüslasena osa konkursidest, mis andsid mulle võimaluse juba ülikoolis õpitut proovile panna, näiteks photoshopi oskuse.

Ma võtsin EMÜSi tegevusest osa, sest toimunud jutuõhtud, loengusarjad ja teised muud üritused aitasid mul mõista, mida maastikuarhitektuur endast kujutab. See aitas näha erialast suuremat pilti ja defineerida küsimust: “Mis on maastikuarhitektuur?”

Esimese aasta lõpus võtsin osa rahvusvahelisest erialasest (ELASA) kohtumisest Alpides ning olin lõplikult veendunud, et olen valinud eriala, mis mind kõnetab. Tudengiaktivistina tegin kõik selleks, et jõuaksin õpingute ja töö kõrvalt tegutseda ka tudengiorgansiatsioonis, sest selle võimaluse mittekasutamine tundus vale.

Tänaseks olen olnud 2 aastat organisatsiooni eestvedaja ning see roll on andnud mulle rohkem, kui ma kunagi oodata oleksin osanud. Kõigepealt andis see mulle täiskohaga (ilma tasuta) töö, iga päev mugavustsoonist väljas olemise ning teadmatuse, kuidas MTÜd ehk vabatahtliku tudengiorgansiatsiooni juhtida. Iga nädalastele koosolekutel lisandusid organisatoorsed teadmised, (meeskondade) juhtimine, liikmete motiveerimine, projektide kirjutamine, ürituste läbiviimine, kõnede pidamine, hea ajaplaneerimisoskuse omandamine, koostöö tagamine ja palju muud koos oma mõttekaaslaste ja sõpradega. Näiteks mul on hea meel, et EMÜS on täna aktiivne tudengiorgansiatsioon, mis sai uue hingamise visiooni ja missiooni näol. Arenetud Tallinnasse ning tegutsetud seal aktiivse meeskonnana. Selle loomist innustas mind teadmine, et kui ma oleks valinud maastikuarhitektuuri õppe Tallinnas siis ei oleks ma ehk kunagi kokku puutunud EMÜSi tegemistega. Mul on au korraldada järgmist rahvusvahelist maastikuarhitektuuri kohtumist ning siiras hea meel, et olen julgenud panustada maastikuarhitektuuri tudengite liikumisse.

Mina olen tänu EMÜSile saanud palju koostöövõimalusi, erialaseid ja rahvusvahelisi kontakte, arenenud, kaotanud korduvalt ebakindlust, avastanud jälle uusi oskusi ning üllatanud inimesi enda ümber. Mind ei ole inspireerinud muu, kui tahe mõista, milline võiks olla minu erialane töö tulevikus, mille saavutamiseks tuleb lihtsalt püsti tõusta, julgeda mugavustsoonist välja astuda ja tegutseda.

Tudengiorganisatsioon ei ole lihtsalt ürituste korraldamine. See on hea võimaluse ära kasutamine ja uste avamine tulevikuks, sest kõik omandatud kogemused ning oskused vabatahtlikus organisatsioonis tulevad kasuks töömaastikul ning annavad eelise unistuste töökoha leidmiseks.

Alice Närep

EMÜSi infosekretär 2016-2017, president 2017-2019